aprill 2015
Ma sulasin ära. Muutusin väikeseks veeloiguks. Peagi kaob aga seegi. Ja siis ongi kõik. Tühjus. Varahommikune udu. Vaikus. Keegi ei pane tähele et loik kadunud on. Kui panebki, siis vaid rõõmustab. Ei pea ümber tiirutama. Kingad ei saa märjaks. Keegi ei saa vett pritsida. Keegi ei saa pori pilduda. Nii [...]
Muutsin oma eelmise postituse pealkirja ära. Juba eile, kui seda avaldatuna lugesin, tundsin, et pealkiri ei saanud õige. Et see röövib jutukeselt kogu ootamatuse ja üllatuse. Kahetsesin, et pealkirjale kohe piisavalt tähelepanu ei pööranud. Aga mis teha, olin loo juba avaldanud ning kohe seda muutma tormata oleks minu arust olnud [...]
Istun ja vaatan akna taga hiilivat kevadet. Hommikune vihm on järele jäänud ning päike piilub pilve tagant. Väliterrass teisel pool klaasi läigib märjalt. Kevadine jahe tuul pole suutnud seda veel ära kuivatada. [...]
Täna oli tühi päev. Olin tööl ja tegin oma projektikest edasi. Pisut kahju, sest väljas oli ilus päikesepaisteline ilm, mina aga pidin kontoris istuma. Õnneks oli õhk päikesest hoolimata üsna jahe. Kabineti akent lahti tehes tundsin külma kevadtuult sisse puhumas. Teadmine, et tegelikult polegi väljas nii soe, kui läbi akna [...]
Eile käisin taas Tartus dr. E. juures. Ma ei osanudki sellest külastusest midagi oodata ega loota. Võtsin seda rohkem kui paratamatust. Kui peab, siis peab. [...]
Eile käisin apteegist vitamiine ostmas. See oligi peamine, miks ma üldse sinna ostukeskusesse end vedasin. Lugesin, et unisuse ja kurnatuse põhjus võib olla B-vitamiinide puudus. Sümptomid on ka isutus, keskendumis- ja mäluhäired. Teen nüüd ühe vitamiinikuuri läbi ja vaatan, kas läheb paremaks või ei. Kahe annuse järel on mõistagi vara [...]
Minu poeskäigud on nii harvaks jäänud. Ma lihtsalt ei taha minna sinna, kus on palju rahvast. Venitan viimase võimaluseni enne kui lähen ja kaks kotitäit moona koju hiivan. [...]
Eile ma ei kirjutanudki midagi. Tegin tööd ja pärast tuli nii suur uni, et magasin rohkem kui pool ööpäeva. Sellest hoolimata ei saanud ma hommikul üles. Oleks veel paar tundi magada võinud. Ei tea, mis unitõbi mul kallal on. [...]
Pidin oma jutukest kirjutama hakkama, aga jäin reisiplaane tegema. Tundub, et suvel on taas minek. Loodetavasti kõik ikka õnnestub ja plaanid vett vedama ei lähe. Saaks jälle kuuks ajaks juhtme seinast välja tõmmata ja oma meelt puhata. Välismaa mõjub mulle teadagi hästi. [...]
Ma hõljun kuskil maa ja taeva vahel. Aju on päevast väsinud, aga mõtted komberdavad ikka edasi. Loivavad ja liipavad mu peas ringi. Mõtelda ei jaksa, aga lõplikku rahu ka pole. Vahel nimetatakse seda ärevuseks. Mingi kell tiksub pidevalt kuklas. Tik-tak. Tik-tak. Tik-tak. [...]
Täna jäin nii hilja peale. Kui töölt ära tulin, oli juba peaaegu öö. Aga asjad vajasid tegemist ja hoog oli sees ka. Kalendrisse vaadates näen, et järgmised nädalad tulevad hullumeelsed. Ilmselt tuleb nädalavahetustestki lisa võtta. Ei osanud ma küll arvata, et asjad nii suureks paisuvad. Pean nüüd enda keedetud haput [...]
Eilne jutt Leelahist vajutas minusse väga sügava jälje. Kui palju kordi olen ma ise sedasama tundnud. Et maailm pole minu jaoks õige koht. Et siin on kõigil teistel hea olla, aga mitte minul. Et kõik teised saavad õnnelikuks, aga mina mitte. Et ma ei leia kunagi oma kohta päikese all. [...]
Täna lugesin Washington Posti artiklit Leelah Alcornist. 17-aastasest noormehest, kes juba väikesest peale tunneb, et kõik pole päris nii, nagu peaks. Et ta on maailma sündinud vales kehas. Poisina, mitte tüdrukuna. Nii võtabki Josh endale nime Leelah ja püüab jäämägede vahel oma kohta leida. [...]
Päev läks ladusalt. Tööl asjad edenesid; oleks võinud minna küll pisut jõudsamalt, kuid hea, et niigi läks. Tähtaegade osas olen pisut skeptiline. Kardan, et aprilli lõpp jõuab liiga kiiresti kätte. Eks näis. Puhkepäevi ma küll ära kulutada ei tahaks. Pärast pikka töönädalat veel kontoris istuda tekitab kindlasti läbipõlemise. Eriti veel [...]
Seisan kõnniteel ja tunnen kuidas vihmapiisad mulle pähe kukuvad. Vaatan, kuidas tühjal tänaval vihm helehalli asfaldi pisitasa tumedaks võõpab. Kuulan piiskade krabinat teepervel. Loodus nutab. Ja mina olen tema pärast samuti kurb. [...]
Täna polnud mul tuju midagi teha. Päeval oli ilus ilm, esimene tõeliselt kevadine, ja kutsus mind õue. Läksingi korraks niisama jalutama. Päike paistis väga soojalt ja rõõmsalt, aga tuul oli pisut jahe. Pärast natuke kiiremat tempot aga ei tundunud temagi enam külm. Metsateedel oli palju rahvast, kes kõik olid tulnud [...]
Istun ja mõtlen, et miks asjad nii on. Milliste impulsside tõttu on saatusekuulid veerenud just sellisesse asendisse. Kelle käsi on tõstnud malendid just niisugusesse kombinatsiooni. Kelle suva järgi kogu mäng käib. Igatahes on mul tunne, et mitte minu. Mina ei ole see käsi, kes malendeid liigutab. Olen hoopis ettur, kelle [...]
Ma pole T.-d vist oma viis aastat näinud. Eile aga ilmus ta välja ja hakkas minuga juttu ajama. Küsis, kuidas mul läheb. Mille peale ei osanud ma suurt midagi kosta. Kui sa pole kedagi pool kümnendit näinud, ei sobi kohe virisema ja vinguma hakata. Ütlesin lihtsalt, et läheb nagu tavaliselt. [...]
Ma ei oskagi siia midagi kirjutada. Pea on mõtetest üsna tühi. Mind varem vallanud emotsioonid, värvilised vibratsioonid, ajendatud pisimatestki häiringutest mu ümber, on kadunud. Pärast tormi on vesi rahulikuks, pisut igavakski jäänud. Tajun end kui mingis udus või vatis ringi liikuvat. See piimjas ollus küll ahendab mu vaatevälja, kuid ei [...]
Täna jäin kojutulemisega hilja peale. Tööl läks aeg märkamatult. Toimetasin oma tegemisi, kui järsku avastasin, et juba on pime. Olin nii haaratud kõigest, et ei pannud tähelegi, kui hilisõhtu kätte jõudis. [...]
Ma pole pikka aega midagi kirjutanud. Terve nädal on juba mööda läinud. See on lausa igavik. Aga midagi pole teha, tahtsin oma reisipäeviku üle vaadata ja viimased osad avaldada. [...]