maailm
Mõni küla on nii vaikne ja tühi. Teine jälle elanikke ja lärmi täis. [...]
Jõgi on alles. Väike Kuuba on alles. Nagu ka sillad, majad ja puud. Nagu ka inimesed sildadel ja majatreppidel. Puude varjus ja kangialustes. Piilumas pisikestest akendest välja ja sisse. Möödujad uudistamas vaateakendel olevaid mannekeene. Mannekeenid uudistamas vaateakendest möödujaid. Ammu pole nad kohtunud. Hirmunud pilgud klaasistunud silmades. [...]
Enamiku sellest aastast olen ma kodus olnud. Viirus võttis igasuguse põhjuse linna minna. Varem oli kodu nagu hotell. Hommikul ruttu üles ja kontori poole punuma. Pikad tööpäevad said läbi alles hilja õhtul. Nädalavahetused kas linnas kohvikus, maal või reisil. Kodu oli pelgalt eluruum. Ei, isegi mitte eluruum. Magamisase. [...]
Sinine taevas, mõni üksik valge pilveriba vaikselt hõljumas. Jõgi, tumesinine, voolab kiiresti kivist sillasammaste vahel. Põõsad on juba rohelised, puud alles kikitavad hiirekõrvu. Siin-seal on võililled pea välja pistnud ja uudistavad ümbrust. Veel ei ole muruniiduk neid giljotineerida jõudnud. [...]
Kõnnin üle Kaarsilla. Praegu pole piisavalt pime ning ükski tänavalamp veel ei põle. Ilm on sompus ja udune. Taevas on kui ilmetu ühetaoline hallikas tekk, mis üle terve linna tõmmatud on. Päikest pole mitu päeva näha olnud, kuid see-eest pole ka vihma tulnud. Lihtsalt tavaline päev läbi hämar ning unine [...]
Pühapäevane Berliin on vaikne ja tühi. Isegi hilisel hommikutunnil liiguvad kõrvaltänavatel vaid mõned autod ja üksikud jalakäijad. Poed ja isegi paljud kohvikud on kella kümne ajal veel suletud. Pilvede vahelt piilub sügispäike, mis üritab visalt temperatuuri nullist kõrgemale tirida. Keskpäevani on vaid mõni tund, kuid hommikune kargus pole veel taanduma [...]
Mingi kahtlane auk on siin. Suur must auk. Umbes aasta lai ja teist sama palju sügav. Aeg on nii kiiresti läinud, et ma pole tähelegi pannud, kui suureks see auk kasvanud on. [...]
Istun vaateaknal nagu mingi vitriinikaunistus ja jälgin mööduvaid inimesi. Nad sibavad mööda tänavat nagu sipelgad. Mõned astuvad kolme-neljakesi rivis kõrvuti päris ühte sammu, teised aga tuiavad üsna kaootiliselt kael õieli ringi. [...]
Keegi on lühtrid tänavale riputanud. Need kõlguvad majade vahele tõmmatud lambikestega palistatud traatide küljes ja siravad sinivalgetes tuledes. Lampide ketid sillutise kohal koonduvad kauguses virvendavaks arkaadiks. Nende vilkuvad sinised lambikesed panevad õhu värelema ja võbelema. Majade aknad on kaunistatud punaste tulede ja kuulikestega. Ukseavade ümber ripuvad samuti elektriküünlad. Kõik sillerdab [...]
Seisan kitsal hämarduval vanalinna tänaval. Hilissügis on esimese lume ära sulatanud. Niiskusest läikiv munakivisillutis joonistab maha mustade jämedate joontega ruudustiku. Hüplen kivilt kivile, nagu hulguksin miiniväljal. Või on see hoopis laevade pommitamine ning ma püüan tabada viimaste tee-ehitajate peidetud saladuste laekaid. Püüan vältida tumepunaseid ristkülikuid, sest need tunduvad ohtlikud. Verega [...]