Täna vesistas terve hommikupooliku, nii et välja minna polnudki suuremat isu. Kasutasin ennelõunat hoopis magamiseks. Mõjus enesetundele väga hästi. Tervet päeva maha uinuda oleks aga kahju olnud. Seda enam, et pärastlõunal hakkas ilm vähehaaval selgemaks minema. [...]
Täna sõidan üle järve Menaggiosse. Ilm on pilvine, kuid üldiselt kuiv; järv aga on nii udus, et ilusaid vaateid kuskilt künka otsast otsima minna oleks mõttetu vaev. Pidasingi siis paremaks vastaskaldaga tutvust teha. [...]
Otsustan täna väikese praamisõidu teha ning minu peatuskohast edelasse jäävasse Bellagiosse minna. Ilm pole küll suurem asi, hommikul õue astudes annab märg tänavasillutis aimu muutunud ilmast. Kohatine päike on asendunud hoovihmadega. Ka temperatuur on selle võrra jahedam ning õhk üldiselt rõskem. Kuna ilma osta ei saa, ei jää muud üle [...]
Saabusin eelmisel õhtul rongiga Varennasse. See väike kaheksasaja elanikuga linnake asub Milanost tunnise rongisõidu kaugusel põhja pool Como järve ääres. Täpsemalt on jaama nimi Varenna-Esino, need kaks asulat on nii kokku kasvanud, et moodustavad ühtse terviku. [...]
Pärast mõningat kõhklust otsustan siiski Duomot külastada. Lihtsalt sissepääsu juures vonklev pikk järjekord tundus peletavalt tüütu. Kuid selleks ajaks, kui ma kiriku juurde tagasi vantsin, on järjekord kadunud. Turvamehed seisavad niisama omavahel lobisedes, aeg-ajalt pilke Piazza del Duomo poole heites. Näitan oma koti sisu ette ning pärast palvet veel ühe [...]
Varakevadine Milano on ilus. Turistidest mitte veel päris pungil, kuid siiski siginat-saginat täis. Toimekas maailmalinn võlub mind oma kompaktsusega. Vaid mõnekümneminutise jalutuskäigu kaugusel on kõik vaatamisväärsused. Kui seegi tundub pikk, saan alati hüpata metroosse või trammile. Metrood on siin umbsed, palavad ja ülerahvastatud, nagu tüüpilises suurlinnas. Inimesed seevastu rõõmsad ja [...]
Ma pole mitu päeva väljas käinud. Haigus aheldas mind koduseinte vahele ja välja lasta ei taha. Kuigi õues on päike paistnud ja linnud kõrvulukustavalt laulnud. Nende kevadist lõõritamist on isegi läbi suletud akende kuulda. Vaatan jalutavaid ja kevadet nautivaid peresid. Tervisesportlasi, kes sellise hooga mööda kihutavad, et nendest läbi klaasi [...]
Tihti on mul tunne, et ma uitan ihuüksi kuskil jäämägede vahel. Et mu läheduses pole kedagi, kes mind toetaks, kui ma libisen. Või tunneks niisama huvi, et kas kõik on ikka hästi. Ja mis peamine – tunneks huvi täpselt siis, kui mina seda vajan. Et ta mõistaks tajuda õiget hetke, [...]
Eestis tunnen end lämbuvat. Siin on midagi, mis sööb ära kogu mu energia ja elurõõmu. Argipäeva rutiin tapab positiivsuse ja loovuse, muudab mind lihtsalt robotiks. Päevad lähevad, kogu aeg on hirmus kiire; tööd on palju, kuid ometigi asjad ei edene ja tootlikkus on väike. Selline keskmise eestlase elu. Aeg möödub [...]
Eile murdsin oma lubadust ja ei kirjutanudki midagi. Ei, see polnud laiskus. Olen haigeks jäänud ning lihtsalt polnud võimeline mõtlema ühtegi mõtet, veel vähem istuma arvuti taha, et neid kirja panna. Arvan, et see on tavaline külmetus, mitte mingi ringikolav viirus, mis mu üles leidnud on. Vähemalt loodan ma seda. [...]