Mõned ütlevad, et nad pole üldse hommikuinimesed. Teised jälle, et nad kohe kindlasti ei ole õhtuinimesed. Kolmandad väidavad, et mingeid hommiku- ega õhtuinimesi polegi olemas, kõik on harjutamise asi. Tuleb lihtsalt mõistlikul ajal magama minna ja saabki hommikul varem üles. [...]
Püüan ära kasutada energiat ja teotahet, mida suvepäike minusse laadis. Ehk õnnestub ükskord välja rabeleda sellest üksluisest letargilis-melanhoolsest argipäevast ning avastada kivi all peituv sügavam mõte. Enesedistsipliini nõuab igasuguse muutusega kohanemine kindlasti. Ei tohi end häirida lasta väikestest tagasilöökidest ja ebaõnnestumistest, mis siin-seal salakavalalt peidus on ja näljastena oma saaki [...]
Ammu pole ma midagi kirjutanud. Tundub, nagu oleks terve igavik mööda läinud sellest ajast, kui ma viimati siin käisin. Õhk on kopitanud, tähtedelt ja sõnadelt viimases reas pudeneb tolmuterakesi. Tajun ämblikuvõrgu peeneid niite ridade vahel. Ämblikku ennast pole aga kusagil näha. Ju on ta üksilduse ja kurbuse kätte hinge heitnud. [...]
Ma sulasin ära. Muutusin väikeseks veeloiguks. Peagi kaob aga seegi. Ja siis ongi kõik. Tühjus. Varahommikune udu. Vaikus. Keegi ei pane tähele et loik kadunud on. Kui panebki, siis vaid rõõmustab. Ei pea ümber tiirutama. Kingad ei saa märjaks. Keegi ei saa vett pritsida. Keegi ei saa pori pilduda. Nii [...]
Muutsin oma eelmise postituse pealkirja ära. Juba eile, kui seda avaldatuna lugesin, tundsin, et pealkiri ei saanud õige. Et see röövib jutukeselt kogu ootamatuse ja üllatuse. Kahetsesin, et pealkirjale kohe piisavalt tähelepanu ei pööranud. Aga mis teha, olin loo juba avaldanud ning kohe seda muutma tormata oleks minu arust olnud [...]
Istun ja vaatan akna taga hiilivat kevadet. Hommikune vihm on järele jäänud ning päike piilub pilve tagant. Väliterrass teisel pool klaasi läigib märjalt. Kevadine jahe tuul pole suutnud seda veel ära kuivatada. [...]
Täna oli tühi päev. Olin tööl ja tegin oma projektikest edasi. Pisut kahju, sest väljas oli ilus päikesepaisteline ilm, mina aga pidin kontoris istuma. Õnneks oli õhk päikesest hoolimata üsna jahe. Kabineti akent lahti tehes tundsin külma kevadtuult sisse puhumas. Teadmine, et tegelikult polegi väljas nii soe, kui läbi akna [...]
Eile käisin taas Tartus dr. E. juures. Ma ei osanudki sellest külastusest midagi oodata ega loota. Võtsin seda rohkem kui paratamatust. Kui peab, siis peab. [...]
Eile käisin apteegist vitamiine ostmas. See oligi peamine, miks ma üldse sinna ostukeskusesse end vedasin. Lugesin, et unisuse ja kurnatuse põhjus võib olla B-vitamiinide puudus. Sümptomid on ka isutus, keskendumis- ja mäluhäired. Teen nüüd ühe vitamiinikuuri läbi ja vaatan, kas läheb paremaks või ei. Kahe annuse järel on mõistagi vara [...]
Minu poeskäigud on nii harvaks jäänud. Ma lihtsalt ei taha minna sinna, kus on palju rahvast. Venitan viimase võimaluseni enne kui lähen ja kaks kotitäit moona koju hiivan. [...]