maailm
Eestis tunnen end lämbuvat. Siin on midagi, mis sööb ära kogu mu energia ja elurõõmu. Argipäeva rutiin tapab positiivsuse ja loovuse, muudab mind lihtsalt robotiks. Päevad lähevad, kogu aeg on hirmus kiire; tööd on palju, kuid ometigi asjad ei edene ja tootlikkus on väike. Selline keskmise eestlase elu. Aeg möödub [...]
Mulle meeldib käia kodu lähedal asuvas Säästumarketis. Seal on olemas kõik hädavajalik. Ei pea, korv käes, kümneid meetreid esiteks läbi riideosakonna, seejärel läbi toidunõude osakonna vantsima, et lõpuks kaugeimas nurgas asuva leiva- ja piimaletini pääseda. Poeukseni jõudmiseks piisab samuti paarist sammust, mitte tüütust laveerimisest piki kaubanduskeskuse koridori, kus elektri- ja [...]
Käisin täna Tartus dr. E. juures konsultatsioonis. Oli väga konstruktiivne ja konkreetne, nagu alati. Tõsi, meie tasandid oid sel korral kuidagi nihkes, mistõttu kogu kohtumine tundus klišeelikuks muutuvat. Käis rohkem positsioonimäng ja ümber palava supikausi sai ikka päris mitu tiiru tehtud. Supini – tuumani, või isegi seda ümbritseva kooreni, me [...]
Mina. Kui lihtne sõna see keeleliselt on. Kõigest kaks silpi. Ja kui sedagi liiga palju, võib lihtsalt ma öelda. Mina kirjutan. Mina naeran. Ma söön. Või hoopis lihtsalt… Ma. Enda olemasolu konstateering, seejuures vääramatu. Sest kui juba midagi enesekohast öelda, siis ilmselt peab ütleja ju ise eksisteerima. Teistpidi oleks mõttetu. [...]