Täna oli tegus päev. Tööl sai palju kasulikku ära tehtud, progressi oli kaugele näha. Hea tunne on, kui asjad laabuvad. See positiivsus on suurepärane doping, et samas vaimus esmaspäeval jätkata. Kahjuks ei ole kõik päevad muidugi vennad.
Ma tean juba ette, et järgmine nädal tuleb tegelikult üsna raske. Tõtt-öelda saab terve aprillikuu olema pingeline. Õnneks saab enne veel nädala jagu puhata ja tööasjadest eemal olla. Minu kauaoodatud kevadvaheaeg! Ehk suudab ka mu aju sel puhul puhkeseisundisse lülituda veidi lustlikumaid mõtteid mõelda. Jääb mulje nagu aju ise tegeleks mõtlemisega ning minul on selles asjas vähe sõnaõigust. Ausalt öeldes vahel ongi mul selline tunne, et meel valitseb minu üle, mitte vastupidi. Lohutan siis end, et see tunne on sama ajutine nagu halb ilm. Varem või hiljem tuleb jälle päike välja. Kui just midagi apokalüptilist ei juhtu.
Kui just – see mõttespiraal hakkab juba mind ennastki ära tüütama.