Tegus Timmu

Päev läks ladusalt. Tööl asjad edenesid; oleks võinud minna küll pisut jõudsamalt, kuid hea, et niigi läks. Tähtaegade osas olen pisut skeptiline. Kardan, et aprilli lõpp jõuab liiga kiiresti kätte. Eks näis. Puhkepäevi ma küll ära kulutada ei tahaks. Pärast pikka töönädalat veel kontoris istuda tekitab kindlasti läbipõlemise. Eriti veel minu puhul. Kolisin eelmisel nädalal […]

Vihmane päev

Seisan kõnniteel ja tunnen kuidas vihmapiisad mulle pähe kukuvad. Vaatan, kuidas tühjal tänaval vihm helehalli asfaldi pisitasa tumedaks võõpab. Kuulan piiskade krabinat teepervel. Loodus nutab. Ja mina olen tema pärast samuti kurb. Jälgin, kuidas raagus oksa otsa piiskadest pisitasa tilk koguneb. See muutub järjest suuremaks ja suuremaks. Lähedalt silmitsedes näen tilga peal iseenda peegeldust. Äkki […]

Ängistav kevad

Täna polnud mul tuju midagi teha. Päeval oli ilus ilm, esimene tõeliselt kevadine, ja kutsus mind õue. Läksingi korraks niisama jalutama. Päike paistis väga soojalt ja rõõmsalt, aga tuul oli pisut jahe. Pärast natuke kiiremat tempot aga ei tundunud temagi enam külm. Metsateedel oli palju rahvast, kes kõik olid tulnud kevadet nautima. Mööda tuhisesid jalgratturid […]

Ettur malelaual

Istun ja mõtlen, et miks asjad nii on. Milliste impulsside tõttu on saatusekuulid veerenud just sellisesse asendisse. Kelle käsi on tõstnud malendid just niisugusesse kombinatsiooni. Kelle suva järgi kogu mäng käib. Igatahes on mul tunne, et mitte minu. Mina ei ole see käsi, kes malendeid liigutab. Olen hoopis ettur, kelle turjast robustselt kinni haaratakse ja […]

Vana tuttav

Ma pole T.-d vist oma viis aastat näinud. Eile aga ilmus ta välja ja hakkas minuga juttu ajama. Küsis, kuidas mul läheb. Mille peale ei osanud ma suurt midagi kosta. Kui sa pole kedagi pool kümnendit näinud, ei sobi kohe virisema ja vinguma hakata. Ütlesin lihtsalt, et läheb nagu tavaliselt. Millega T. muidugi rahule ei […]

Vaimne pohmell

Ma ei oskagi siia midagi kirjutada. Pea on mõtetest üsna tühi. Mind varem vallanud emotsioonid, värvilised vibratsioonid, ajendatud pisimatestki häiringutest mu ümber, on kadunud. Pärast tormi on vesi rahulikuks, pisut igavakski jäänud. Tajun end kui mingis udus või vatis ringi liikuvat. See piimjas ollus küll ahendab mu vaatevälja, kuid ei lase minuni jõuda igasugu torkeid, […]

Mina ise

Täna jäin kojutulemisega hilja peale. Tööl läks aeg märkamatult. Toimetasin oma tegemisi, kui järsku avastasin, et juba on pime. Olin nii haaratud kõigest, et ei pannud tähelegi, kui hilisõhtu kätte jõudis. Pean olema ettevaatlikum, et mitte sedasi end ära unustada. Tean, dr. E. on mulle öelnud, et ennast tuleb hoida ja mitte ära kurnata. Sest […]

Ajast maas

Ma pole pikka aega midagi kirjutanud. Terve nädal on juba mööda läinud. See on lausa igavik. Aga midagi pole teha, tahtsin oma reisipäeviku üle vaadata ja viimased osad avaldada. Ikkagi jäi nii palju muljeid kirja panemata, nii palju detaile ütlemata. Näiteks kuidas ma õhtul Varennas järve ääres istusin ja pardiperega pizzat jagasin. Kuidas emapart saiatükke […]

Kodune elu

Ma pole mitu päeva väljas käinud. Haigus aheldas mind koduseinte vahele ja välja lasta ei taha. Kuigi õues on päike paistnud ja linnud kõrvulukustavalt laulnud. Nende kevadist lõõritamist on isegi läbi suletud akende kuulda. Vaatan jalutavaid ja kevadet nautivaid peresid. Tervisesportlasi, kes sellise hooga mööda kihutavad, et nendest läbi klaasi vaid vilksatus maha jääb. Tutimütsiga […]

Üksinda jäämägede vahel

Tihti on mul tunne, et ma uitan ihuüksi kuskil jäämägede vahel. Et mu läheduses pole kedagi, kes mind toetaks, kui ma libisen. Või tunneks niisama huvi, et kas kõik on ikka hästi. Ja mis peamine – tunneks huvi täpselt siis, kui mina seda vajan. Et ta mõistaks tajuda õiget hetke, aega ja kohta. Sättida küsilause […]