Eksinud

Ma olen eksinud. Pimedat tühja tänavat ääristavad kahekorruseliste majade sünged kolbad. Kõle tuul ulub mustendavates aknaavades. Kuigi hämaras kuuvalguses pole avasid peaaegu üldse näha, on iilide vilistamist selgesti kuulda. Tuigerdan segaduses mööda tänavat. Ma ei tea, kuidas ma siia sain. Ma ei tea, miks ma siin olen. Veel vähem on mul aimu, kuhu ma minema […]

Esimene advent

Ronin mööda järsku kivitreppi üles mäkke. Astmed on niisked ja pisut libedad. Punane trepikäsipuu helgib märjalt. On pime hilissügis. Tunnen tema külma hingust oma kuklas. Minu ees ronivad turistid peatuvad ja teevad fotosid. Meist allpool laiub linn oma siugjate tänavate keeruka rägastikuga. Näen all sibavaid inimesi ja vuravad autosid. Kõigil on kuskile kiire. Isegi pühapäeval. […]

Vabadusest

Vabadus on hea asi. Tore on olla oma aja ja asjade peremees. Otsustada ise, millal minna ja millal tulla. Mida teha ja mida mitte teha. Kas üldse midagi teha või jätta hoopis kõik saatuse hooleks. Loodus on iseorganiseeruv süsteem, kus kõik nurgad lõpuks ikkagi maha lihvitakse ja ka kõige ebasobivamad võõrkehad omale hea olemise leiavad. […]

Must ja valge

Vahel tundub mulle ümberringi kõik nii must. Mitte räpane, vaid pime. Üüratupaks tume vatt, millest end läbi lõigata tundub võimatu. Egiptuse öö. Ei, isegi Egiptuses olid ööd valgemad. Mõnel päeval on aga kõik ilus. Päike särab, loodus on sügiseselt kirju. Värvilised puud helesinise valgete pilvepalakatega kaetud taeva taustal. Veripunased pihlakad puu otsas ja kibuvitsamarjad põõsastel. […]

Tagareas

Vaid tagareast näen ma sind kerkimas, udust ja vinest välja sirgumas. Eredasse rambivalgusesse astumas. Lavale ronimas, tähena säramas. Vaid tagareast näen pisaraid su silmis läikimas. Üle õhetava palge allapoole voolamas. Lavalaudadele kukkumas. Vaid tagareast kuulen su häält oma kõrvus kaikumas. Appi hüüdmas, saatust sajatamas. Igatsusest murdumas, valusse uppumas. Vaid tagareast kuulen su südamelööke mu hinge […]

Paar minutit

Käisin septembri lõpupoole K. sünnipäeval. Ma polnud teda teab mis ajast näinud. Nüüd on ta juba ligi aasta uues kohas tööl olnud. See kohe sobib talle. Ta tunneb end seal hästi, on rõõmus ja rahulolev. Minul jällegi on tema pärast hea meel. Veidi ka seetõttu, et kui ta aasta eest oma töökoha vahetamise plaanist rääkis, […]

Au tööle

Viimasel ajal on jälle nii kiire olnud, et pole siia jõudnud. Pika päeva videvikus koju loivates on aju nii väsinud, et ei viitsi ühtegi soravat lauset valmis vormida. Pole viitsimist nokitseda teksti kallal, lihvida ja poleerida seda. Isegi kui see on vaid minu mõtte ja seisundi peegeldus. Isegi kui ma lubasin, et siinne pole midagi […]

Kadedus

Kadedus poeb hinge, kui kellelgi läheb hästi. Kui kedagi soosib juhus. Kui keegi särab edust, õnnest või rahulolust. Siis poeb aju kurdude vahele nukker mõte, et miks minul nii hästi ei lähe. Miks minul kunagi ei vea. Miks teistel läheb palju paremini kui minul. Tegelikult on see pettekujutus, miraaž. Kõrvaltvaataja ei tea kunagi täpselt, kui […]

Rändaja

Vaatan maakaarti ja mõtlen, et kuhu järgmisena rännata võiks. Veeta nädalakene kusagil soojas paigas. Külastada mõnd uhket linna ja nautida selle saginat. Istuda kohvikus ja tunda end maailmakodanikuna. Või hoopis peatuda mõnes väikeses külas ja imetleda sealset kaunist loodust. Ajada kohalikega juttu. Matkata looduspargis, ronida mõne mäe otsa. Vaadata kõrgelt ülalt alla ja näha sedasama […]

Hommik või õhtu

Mõned ütlevad, et nad pole üldse hommikuinimesed. Teised jälle, et nad kohe kindlasti ei ole õhtuinimesed. Kolmandad väidavad, et mingeid hommiku- ega õhtuinimesi polegi olemas, kõik on harjutamise asi. Tuleb lihtsalt mõistlikul ajal magama minna ja saabki hommikul varem üles. Aga kui varakult magama minemisest hoolimata üles ei saa? Kui teadvusele tulemiseks tuleb silmalaud läbipaistva […]