Vitriinikaunistus

Istun vaateaknal nagu mingi vitriinikaunistus ja jälgin mööduvaid inimesi. Nad sibavad mööda tänavat nagu sipelgad. Mõned astuvad kolme-neljakesi rivis kõrvuti päris ühte sammu, teised aga tuiavad üsna kaootiliselt kael õieli ringi. Mõnel on käes suured kaubakeskuse logodega poekotid ostetud kraamiga, teised jalutavad niisama käed taskus. Kolmandad on aga hoopis ninapidi telefoni sukeldunud ning muudavad vastutulijaga […]

Varjudemäng

Ma pean hakkama uuesti kirjutama. Ei, tegelikult ei pea. Aga ma tunnen, et ilma selleta mu pea lõhkeb. Rõhk ja pinge kasvab üle piiri kuni toimub plahvatus. Ma ei taha teada, mis tunne see on. Ega taha ka teada, mis pärast seda juhtub. Viimasel ajal olen end nii tühjana tundnud. Aasta algas hästi, kuid siis […]

Advent

Keegi on lühtrid tänavale riputanud. Need kõlguvad majade vahele tõmmatud lambikestega palistatud traatide küljes ja siravad sinivalgetes tuledes. Lampide ketid sillutise kohal koonduvad kauguses virvendavaks arkaadiks. Nende vilkuvad sinised lambikesed panevad õhu värelema ja võbelema. Majade aknad on kaunistatud punaste tulede ja kuulikestega. Ukseavade ümber ripuvad samuti elektriküünlad. Kõik sillerdab ja virvendab peagi saabuvate pühade […]

Draakoni kõhus

Seisan kitsal hämarduval vanalinna tänaval. Hilissügis on esimese lume ära sulatanud. Niiskusest läikiv munakivisillutis joonistab maha mustade jämedate joontega ruudustiku. Hüplen kivilt kivile, nagu hulguksin miiniväljal. Või on see hoopis laevade pommitamine ning ma püüan tabada viimaste tee-ehitajate peidetud saladuste laekaid. Püüan vältida tumepunaseid ristkülikuid, sest need tunduvad ohtlikud. Verega ülevõõbatud kivid. Ühele sellisele astudes […]

Tühi leht

Tühi ekraan, valge paber, on nii hirmutav. Seda jõllitades kaob igasugune mõte sügavale ajukumeruse taha. Pea on tühi ja ise olen ka tühi. Nii koletislikult võib mõjuda puhas leht. Hulgun ringi mööda ilma, leht näpus. Segadus viib mind siia-sinna, ilma kindla sihita ekslema. Astun sisse esimesest ettejuhtuvast uksest, lootes leida tuntud nägusid, tuttavaid emotsioone. Kohad […]

Kauge kella kaja

Mu pea on täiesti tühi. Nii tühi, et lausa kõmiseb. Mitte ühtegi huvitavat mõtet ei uita seal ringi. Liigun justkui poolunes. Kulgen masinlikult edasi, süüvimata, mõtlemata. Üks päev asendub teisega. Nädalast saab järgmine. Kuust kuu. Ikka edasi, kuni ma lõpuks ärkan. Kui ärkan. Loodetavasti ikka ärkan. Teen unised silmad lahti ja vaatan ümbrust. Arusaamatu, hoomamatu. […]

Neil aiaäärne tänavas

Jalutan mööda puudega palistatud väikelinna tänavat. Asfalt on peaaegu valgeks kulunud, kuid rööpaid ega haigutavaid auke ei paista. Kõnniteed ei ole, nii et üksikud vastutulijad jalutavad oma poekottidega sõidutee servas. Sellest polegi suuremat lugu, sest autosid kohtab siin vaid hommikuti ja õhtuti, kui nooremad ja aktiivsemad kümmekonna kilomeetri kaugusele maakonnakeskusesse tööle sõidavad või sealt saabuvad. […]

Aeg

Panen silmad kinni ja tunnen, kuidas aeg voolab. Monotoonsete tilkadena kukuvad sekundid mulle pea peale ja libisevad mööda nägu alla. Piiskadest tekivad ajanired muudavad mu põse triibuliseks. Ise ma seda ei näe, kuid see-eest tunnen iga rakuga. Nad libisevad mööda mind alla ja kaovad lõpuks jäljetult. Võib-olla on need hoopis pisarad minust või minu minevikust, […]

Kollaažid

Läbi kahekordse räpase klaasi tuhisevad mööda elektripostid, puud ja majad. Tajun kerget monotoonset õõtsumist. Ühetaolised metalsed kolksatused kindla intervalli tagant. Ma olen rongis. Pruunil kunstnahksel vastaspingil istub seljaga sõidusuunas tundmatu vanem mees ja magab. Tema pea kõlgub edasi-tagasi rongi kõikumise rütmis. Aeg-ajalt kolksatab see kergelt vastu vaguniseina. Mehe und ei näi miski häirivat. Jalutan mööda […]

Mõtted

Mõtted uitavad mööda pead ringi ja otsivad väljapääsu. Nad on minu peas vangis. Nii väga tahaks ma neil minna lasta. Nad lähevadki, kuid mingil imelikul põhjusel jõuavad veidi aja pärast ringiga tagasi. Koputavad mu kolbale ja nõuavad tüütu järjekindlusega enda sisselaskmist. Mõned mõtted on rõõmsad ja mõned on kurvad. Ühed on heledad, teised aga sünged. […]