Hukatuslik perekond

Täna lugesin Washington Posti artiklit Leelah Alcornist. 17-aastasest noormehest, kes juba väikesest peale tunneb, et kõik pole päris nii, nagu peaks. Et ta on maailma sündinud vales kehas. Poisina, mitte tüdrukuna. Nii võtabki Josh endale nime Leelah ja püüab jäämägede vahel oma kohta leida. Ta vanemad on tõsiusklikud kristlased. Kui poiss 14-aastaselt oma transseksuaalsusest emale […]

Vihmane päev

Seisan kõnniteel ja tunnen kuidas vihmapiisad mulle pähe kukuvad. Vaatan, kuidas tühjal tänaval vihm helehalli asfaldi pisitasa tumedaks võõpab. Kuulan piiskade krabinat teepervel. Loodus nutab. Ja mina olen tema pärast samuti kurb. Jälgin, kuidas raagus oksa otsa piiskadest pisitasa tilk koguneb. See muutub järjest suuremaks ja suuremaks. Lähedalt silmitsedes näen tilga peal iseenda peegeldust. Äkki […]

Vana tuttav

Ma pole T.-d vist oma viis aastat näinud. Eile aga ilmus ta välja ja hakkas minuga juttu ajama. Küsis, kuidas mul läheb. Mille peale ei osanud ma suurt midagi kosta. Kui sa pole kedagi pool kümnendit näinud, ei sobi kohe virisema ja vinguma hakata. Ütlesin lihtsalt, et läheb nagu tavaliselt. Millega T. muidugi rahule ei […]

Ajast maas

Ma pole pikka aega midagi kirjutanud. Terve nädal on juba mööda läinud. See on lausa igavik. Aga midagi pole teha, tahtsin oma reisipäeviku üle vaadata ja viimased osad avaldada. Ikkagi jäi nii palju muljeid kirja panemata, nii palju detaile ütlemata. Näiteks kuidas ma õhtul Varennas järve ääres istusin ja pardiperega pizzat jagasin. Kuidas emapart saiatükke […]

Ciao Italia

Seisan Piazza del Duomol. Vaatan kirikut, mis kevadpäikese käes heledalt särab. Inimesi, kes tema treppidel istuvad. Tuvisid, kes nende jalge ees tiirutavad. Araablasi, kes mõne euro eest turiste tuvisid söötma meelitavad. Kohalikke, kes tempokalt üle väljaku tõttavad. Naudin suurlinna saginat. Elu, mis siin igal sammul pulbitseb. Sooja kevadilma, mis tuju erakordselt rõõmsaks teeb. Midagi mu […]

Il Mondo di Leonardo

Nägin Milanos jalutades juhuslikult reklaamplakatit, mis kutsub vaatama näitust Leonardo da Vincist. Olen alati imetlenud tema maale ja leiutisi ning seepärast üsna elevil võimalusest suurmeistri töödega pisut lähemalt tutvust teha. Näitus asub Vittorio Emanuele galerii Piazza della Scala poolse sissepääsu juures. Plaanin, et käin seal hommikul mõne tunniga ära ning seejärel põikan ka Castello Sforzesco […]

Õhtune Milano

Milanosse jõuan alles õhtupoolikul. Väljas on veel valge, kui oma hotelli poole liigun. See asub suures majas otse raudteejaama kõrval. Selgub, et samas hoones on veel kaks või isegi kolm majutusasutust, kõik erinevatel korrustel. Musta värvi nikerdustega raudvärava kõrval, mis alati lukus on, paikneb terve hulk erinevate hotellide logodega kellanuppe. Helistamise peale hakkab elektrilukk plärisema; […]

Kodune Varenna

Jätan hüvasti Menaggioga, kaldal ikka veel õisi täis tulbipuuga, helesinise järvega ning kaugemal kõrguvate lumiste Alpidega. Varennasse jõudes astun veelkord läbi kalda ääres olevast kohvikust. Kahju on lahkuda siit imelisest paigast ning suurepärasest Montecodeno hotellist, kus tundsin end rohkem pereliikme kui kliendina. Istun samasse lauda, kus mõned päevad tagasi parte silmitsesin ja tellin omale ühe […]

Imekaunis Villa Balbianello

Mu viimased järveäärsed päevad on muutunud üha kaunimaks. Kui eile paistis juba päike, ent oli üsna tugev tuul, siis täna on imekaunis ilm. Paike paistab, on täielik tuulevaikus ja sooja on paarikümne kraadi ringis. Tunnen, kuidas kevad mulle igal sammul varba peale astub. Soovin ilusat ilma igati ära kasutada ja sõidan veelkord praamiga Menaggiosse, et […]

Monte Grona

Otsustasin täna mäe otsa ronida. Tahan näha, mis sealt paistab. Ilm on imeilus, päike särab taevas ning ühtegi pilve pole näha. Natuke peletab tuul, mis on päris suur ja logistab mu hotellitoa aknaluuki. Kinnitan luugi paremini ja otsustan siiski ronima minna. Mu puhkus pole täielik, kui ma endale ühte matka lubada ei saa. Sõidan praamiga […]