Vaikne Berliin

Pühapäevane Berliin on vaikne ja tühi. Isegi hilisel hommikutunnil liiguvad kõrvaltänavatel vaid mõned autod ja üksikud jalakäijad. Poed ja isegi paljud kohvikud on kella kümne ajal veel suletud. Pilvede vahelt piilub sügispäike, mis üritab visalt temperatuuri nullist kõrgemale tirida. Keskpäevani on vaid mõni tund, kuid hommikune kargus pole veel taanduma hakanud. Need vähesedki julged jalutajad on varjunud sügavale mütside ja sallide sisse. Juba eelmisel õhtul oli paarikraadine külm hispaanlasest noored nii lõdisema võtnud, et need hostelisse jõudes tükk aega müts silmil ja kindad käes istusid ja üles soojenesid. Kontinentaalne karge kliima oli nad põhjalikult läbi külmutanud.

Muuseumisaarele lähenedes on juba rohkem rahvast näha. Emad-isad koos väikeste lastega sahistavad veel viimastes tänavale langenud sügislehtedes. Peaaegu kõik puud on juba raagus, kuid lehti pole veel jõutud ära koristada. Saare lõunatipu lähistel asub Nikolause kvartal. Kolmanda ja neljanda sajandi kandis elanud Lüükia peapiiskopi auks püstitatud kiriku ümber asuvad mõned vaiksed tänavad hubaste söögikohtadega. Saksamaale omaselt on kiriku ümber palju õllerestorane, sest kunagi kuulus kesvamärjukese ajamise monopol kirikule. Siin on ka mõned pisikesed ja hubased kohvikud, kus on hea hommikust süüa.

Creperie im Nikolaiviertel asub otse kiriku kõrval. Peremees istub ise õues ning kutsub kõiki möödujaid sisse astuma. Nelja lauaga kohvik on tibatilluke ja mahutab umbes kümmekond inimest. Otse ukse vastas asuva leti taga askeldab perenaine, kes pakub hommikusöögiks praetud muna ja peekonit värske salati ning paari röstisaiaviiluga. Istun leti kõrval asuva väikese lauakese taha. Tegelikult tuleb ruumi kokkuhoiu huvides end pigem aknalauale sättida. Siit avaneb tore vaade otse tänavale, õues olevatele laudadele ning kiriku sissepääsule. Mõnus on istuda aknal, kuulata rahulikku taustamuusikat, juua suurepärast Cappucinot ning vaadata mööda tänavat jalutavaid ja ringiuudistavaid turiste. Värske kohvi mekk koos isuäratava juustukoogiga on igati mõnus algus viimasele reisipäevale.